Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Esimene eestlaste organisatsioon Inglismaal Londoni Eesti Selts asutati 1921.a. 25 liikmeline selts kasvas kuni Teise maailmasõjani. Pärast sõja lõppu asus Suurbritannia valitsus värbama töölisi Saksamaa laagritest. Üle kogu riigi loodi enam kui 50 keskust, mille ümber eestlased koonduda said, kuid suur hulk Eesti pagulasi sulandus ka Briti ühiskonda.

Eestlased osalesid 1941. aasta suvest 45.aasta kevadeni Teises maailmasõjas Saksamaa poolel nii vabatahtlikena kui ka mobiliseeritutena. Missuguse riigi territooriumil Saksamaa poolel sõdinud eestlased sõja viimasel aastal olid, missuguse riigi territrooriumil vangi langesid ja kuidas see mõjutas nende käekäiku?Saates räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige Hanno Ojalo.

Vello Helk, ajaloolane ja arhivaar, oli Taani kõrge ametnik, kellele oli tähtis olla eestlane. Vello Helk elas Eestis toimuvale kaasa elu lõpuni 2014. aastal. "Vello Helk on paguluses olnud eesti ajaloolastest ja arhivaaridest üks kõige säravamat karjääri teinud mees. Eesti kultuuri seisukohalt on tema määratu ajalooteaduslik ja arhiivindusalane looming olulise ja sageli teedrajava tähendusega," ütleb Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe (pildil).

"Vello Helk on paguluses olnud eesti ajaloolastest ja arhivaaridest üks kõige säravamat karjääri teinud mees. Eesti kultuuri seisukohalt on tema määratu ajalooteaduslik ja arhiivindusalane looming olulise ja sageli teedrajava tähendusega," ütleb Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe.

Lätimaal on elanud eestlasi päris ammusest ajast alates. Seni pole täpselt teada, kas lutsid - eestlastest rahvakild Latgales on sinna rännanud, vägisi viidud või hoopis jäänud läänemeresoome-aegadest. Sellest, kes on lutsid, räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jääts, filmi "Kadunud hõim" autor.Foto filmist "Kadunud hõim" - lutsi lapsed.

Keeleteadlane Jüri Viikberg: "Kui praegu on aktuaalne paljude riikide koostöö kommunismi kuritegude kokkuarvamisel, siis võiks ju ka nende Venemaale läinud eesti asunike nimeline kindlakstegemine, kui palju neid siis ikkagi selles nõukogude paradiisis oma otsa leidis."Jüri Viikberg (pildil) räägib sellest, kuidas käis Kaug-ida eestlaste käsi nõukogude võimu ajal.

Kaug-Ida suurim linn Vladivostok rajati 1860.aastal. Eestlased jõudsid Jaapani mere äärde mõnikümmend aastat hiljem Liivimaalt ja Eestimaalt. Missugused külad ja kuhu eestlased oma külad rajasid, räägib EKI teadlane Jüri Viikberg.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Professor Aadu Musta (pildil) eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Anna Hedwig Büll (1887 Haapsalu – 1981 Lobbach-Waldwimmersbach) oli baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas, kes päästis genotsiidi ajal tuhandeid armeenia orbe. Armeenlastelt pälvis ta hellitusnime "Emake Büll". Hedwig Büllist räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil).

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib, kuidas, miks ja mis suunas baltisakslaste suhtumine muutus. Kas baltisakslased olid eestlastele omad või võõrad? Kas nad on praegu meile omad või võõrad?

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit.

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.