Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Riigivanem Konstantin Päts kuulutas 12. märtsil 1934. aastal välja üleriigilise kaitseseisukorra, mille Riigikohus 1936. aastal heaks kiitis.Tartu ülikooli ajaloo doktorant Peeter Kenkmann räägib saates, mis tol ja järgmistel päevadel Eestis sündis. Kas ja kuidas opositsioon autoritaarse režiimi kehtestamisel vastu hakkas? Kas Kontstantin Päts kavatses demokraatia taastada?Foto:President Konstantin Päts 1939. aasta augustis ametliku visiidi Saaremaale (Saaremaa muuseum)

Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge (pildil) räägib Konstantin Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest ehk siis eeskätt majandustegevusest ida suunal. Kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides?

12. märts 1934. aastal on Eesti ajaloos pöördepunkt. Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra. Selle sammu ajendiks on üldlevinud arusaama järgi võimuvõitlus varem kohalike omavalitsuste valimistel edukateks osutunud vapsidega. Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp räägib vabadussõjalaste ja Konstantin Pätsi vastasseisust.

2016. aastal möödub 900 aastat Otepää esmamainimisest Novgorodi kroonikates. Novgorodi leetopissis on kirja pandud järgmine: "Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne märtri päeval". Mis juhtus 1116. aastal, räägib Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu (pildil).

Paljasjalgse Tõnissoni andunud jüngrina rändas Friedrich Lustig (pildil) koos oma õpetajaga 1930. aastate keskel Lääne-Euroopasse, sealt edasi Hiinasse, Taisse ja seejärel Birmasse. Eesti budistist Friedrich Lustigist, tema tähtsusest budistliku maailma jaoks ja tema rollist Birma kultuuris, räägib etnoloog Indrek Park.

1930. aastate alguses rändasid kaks eesti meest Karl Tõnisson ja Friedrich Lustig, kerjakott õlal, läbi Euroopa Aasia poole. Neist meestest, kes tutvustasid eestlastele budistlikke tõekspidamisi, nende elust Eestis ja kaugel Eestist, nende elutõest ja omavahelistest suhetest räägib etnoloog Indrek Park. Mis on tõde ja mis väljamõeldis?

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolmmurdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939 - suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal. Paljuvaieldud otsuseid tehti 1939. ja 1940. aastal."Eesti lugu" arutlebki president Konstantin Pätsi nende otsuste ja sammude üle, mis võeti vastu ja tehti 1939. ja 1940. aastal.

Emeriitprofesssor Raimo Pullat on rääkinud lugusid Peterburis hariduse saanud ja tegutsenud eesti õigusteadlastest, sõjaväelastest, inseneridest, heliloojatest, lauljatest. Seekord on jutt Peterburis õppinud ja töötanud eesti soost kunstnikest.

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Esimeste kõrgharidusega eesti heliloojate tegevuse algus Peterburis ning muusikaelu organiseerijate ja muusikpedagoogide ilmumine 19. sajandi viimastel kümnenditel tähendas pööret eesti muusika- ja kultuurielus üldse."

Eesti esimene inseneride põlvkond sai hariduse Peterburis. Venemaal ja Eestis ilma teinud Peterburis õppinud insneneridest räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil).

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel toimus Venemaa pealinnas eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Sellel osales arvatavalt kuni 40 000 eestlast. 26. märtsil korraldatud meeleavaldusest, ettevalmistustest, korraldajatest, osavõtjatest ja tulemusest ning tähtsusest räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur.

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Eesti elukutseline sõjaväelaskond hakkas kujunema 19. sajandil üheaegselt eesti haritlaskonna muude professionaalsete kihtidega. Erinevalt teistest kihtidest sündis esimene eesti sõjaväeline haritlaskond tervikuna Venemaal, mille pealinn Peterburi oli kuni 1917. aastani eesti professionaalsete sõjaväelaste, eriti kõrgeima ohvitserkonna tähtsaim kasvulava."

19. sajandi keskpaigas, kui Eestis hakkas tärkama rahvuslik eneseteadvus, hakkasid ka Peterburis elanud eesti päritolu või estofiilsed haritlased, koos käima ja "eesti asja" ajama. Peterburi patriootidest ehk rahvasõpradest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Eesti Jaani kirik Peterburis ei ole tähtis mitte ainult Peterburi ja Peterburi ümbruskonna eestlastele, Jaani kiriku juurde koondunud eestlased on mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Paljud eesti kultuuritegelased olid seotud kirikuga ja just Jaani kiriku juures kogunesid 1917. aastal eestlased, et sinimustvalgete lippudega rongkäigule minna. Saates kõneleb Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei.

Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Peterburi ülikoolis said õigusteadusliku hariduse ka kümned ja kokkuvõttes võib isegi öelda sajad tulevased teadlased ja poliitikud, kes andisd Eesti riigi loomisse ja seejärel riigi ülesehitamisse väga olulise panuse. Teises saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eestlastest, kes Peterburi ülikoolis õigusteadust õppisid.

Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.

Johan Pitka (1872 Terasaugu metsavahimaja – surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Mereväe juht, kontradmiral. Johan Pitka oli Vabadussõjas üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe organiseerimisel, ta oli Eesti Sõjalaevastiku looja ja tema korraldas soomusrongide ehitamist.

Kanada eestlaste kultuuriidentiteedist ja kuidas see eestlase kodus väljendub, räägib kultuuriantropoloog Jane Kalajärv. Kui palju Kanada eestlased on seotud eesti kultuuriga ja milliseid mõjusid võib kodudest leida? Jutt on sellest, missugune on kodu roll ja tähendus kultuuri säilitamisel, kuidas kujundavad kodus olevad asjad ja kodus tehtavad toimingud kultuuri-identiteeti.

Toronto eestlastele ja eestlusele pühendatud teises saates räägib VEMU - Väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani sellest, mis on VEMU ja Tartu kolledž. Toronto südalinnas seisev Tartu College on 45 aasta jooksul pakkunud peavarju nii rahvusvahelisele üliõpilaskonnale kui akadeemilistele eesti organisatsioonidele, VEMU eesmärk on saada teabekeskuseks.

Torontos asub üks arvukamaid ja aktiivsemaid eesti diasporaa-kogukondi. Piret Noorhani on Kanadas Toronto, Ottawa ja Vancouveri arhiivides töötanud 1995. aastast alates. Kuuendat aaastat töötab ta Torontos Väliseesti muuseumi VEMU peaarhivaarina. Saates räägib Piret Noorhani sellest, mis Toronto eestlasi ühendab: Eesti maja, Tartu Kolledz, õppetool ülikoolis, arvukad organisatsioonid, seltsid, koolid ja oma pank.