Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Miks on Kuramaa hertsogiriik lätlaste jaoks oluline ja miks olid lätlastel oma kolooniad? Tartu Ülikooli professor Mati Laur (fotol) räägib Kuramaa varasemast ajaloost sh ka Kuramaa viikingitest ja sellest, kuidas viimane Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler sai endale valitseda endised orduvaldused Väina jõest läänes ja lõunas ehk kuidas ta endale riigi tegi.

Landesveeri sõjas kirjutati 3. juulil 1919. aastal Strazdumuižas alla vaherahule. Eesti vägedel jäi Riiga marssimata (foto Ain Krillo erakogust). Läti 100. aastapäevale pühendatud sarja teises saates keskendume 20. sajandile, mis Toronto ülikooli professori Andres Kasekambi hinnangul oli lätlaste jaoks raskem kui eestlaste jaoks.

Läti 100. aasatapäevale pühendatud sarjas räägime Läti ajaloost muinasajast tänapäevani ja vaatleme Eesti ajalugu läbi Läti vaatenurga. Just lähedus ja ühised võõra võimu all elatud aastad annavad võimaluse ka meie enda Eesti loole vaadata värskema pilguga.

Eesti elud.

Eesti elud.

Eesti elud.

Kaitseväe kalmistu (30.06.2018) Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures viitab muinsuskaitsja Jaan Tamm mälestsusambal olevale tekstile "Vaba Eestile truu surmani" (foto Vivika Ludvig). Teises saates Kaitseväe kalmistust on juttu Vabadusristi kavaleride kalmuväljast, kalmistule maetud briti mereväelastest ja eesti lenduritest, Männiku plahvatusohvrite mälestusmärgist. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 30. juunil kell 13.05. Saate Facebooki lehekülg.

Võidupüha paraade korraldav Kaitseliit tähistab sel aastal 100. sünnipäeva. Sel puhul jutustab Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esimees, ajaloolane Merike Jürjo Kaitseliidu sünnist ja Kaitseliidu rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal. Fotol on Kaitseliidu orkester Keila lähedal Kumnas Lutheri mälestusamba juures. (EFA)

120-aastase Tallinna Kaitseväe kalmistu lugu ja kalmistule maetud mitme tuhande eri rahvusest sõduri lugu jutustab muinsuskaitsja Jaan Tamm (fotol Mälestusehise juures koos saatejuhi Piret Kriivaniga). Mälestusehis on üks viimastest Vabadussõja taastatud mälestusmärkidest, nädala pärast pannakse mälestusehise juurde pärjad ja ühendatakse mälestustuli ja muinastuli võidutuleks.

Arthur von Buxhoevedeni (foto EFA) kaasaegsed on öelnud: "Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge." Baltisakslasest, kes esimeste hulgas Eesti vabaduse eest sõtta läks, räägib EMS-i esimees Peep Pillak.

Eesti esimene ja kõige väljapaistvam soolotantsija Ella Ilbak (ERR-i repro) andis oma esimese tantsuetenduse 1918. aastal. 20. sajandi alguses muutus eesti tantsukunst professionaalseks, Eestis tantsiti vabatantsu, klassikalist balletti ja hakati koguma ka rahvatantsu kirjeldusi. Tantsukultuuri teerajajatest räägib Tallinna Ülikooli tantsuajaloo lektor Heili Einasto.

Kirjanik Jaanus Vaiksoo (alumisel fotol): " Siurulased ei olnud pilvedes hõljuvad boheemlased, nad jälgisid tähelepanelikult, mis ühiskonnas toimub." Aeg peegeldus "neile omasel grotesksel moel ka nende loomingus." Millega vaid paar aastat tegutsenud rühmitus eesti kultuurilukku sügava jälje on jätnud, kuulake saatest!

1918. aasta mustal suvel siurutas seltskond kirjanikke Pühajärve ääres Saarel. Printsessist, Paažist, Felixist, Vürstist, Asmist ja Gest ja nende toimetamistest ja ettevõtmistest Saksa okupatsiooni aastal, "Siuru" sünnist ja lahkuminekust, räägib kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Hispaania gripist, suguhaigustest ja teistest haigustest, mis eesti mehi ja naisi 100 aastat tagasi kimbutasid; sellest, kellele oli arstiabi kättesaadav ja kuidas arstid 1918. aastal esimese eestikeelse koosoleku pidasid, räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo õppejõud Ken Kalling.

Missugused olid baltisakslaste võimalused ja valikud 100 aastat tagasi sakslastena eestlaste maal vene hirmu ees ja mida tähendas 1918. aasta Saksa okupatsioon eestlastele? Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk: "Eestlased said 1918. aasta suvel selgeks, mis oleks alternatiiv Eesti riigile. See oleks riik kellegi rüpes."

Eesti raudtee on 150 aastat vana. Aga mis juhtus täpselt 100 aastat tagasi? Kuidas sakslased Saaremaale raudteed ehitasid ja mis sellest pärast sai, räägib Mehis Helme.

Esimese maailmasõja käigus purunes kullastandard, millele oli põhinenud finantsmaailm. Kuidas mõjutas see Euroopat ja Eestit, missugused rahatähed olid Eestis käibel 1918. aastal, mis oli nende väärtus, kui palju oli eestlasel Saksa okupatsiooni ajal raha ja kui palju okupatsioon Eestile maksma läks?

1918. aasta Saksa okupatsioon ei heidutanud eesti kunstnikke ja loomeindu vaka all ei hoitud. "Pallase" loomisest 100 aastat tagasi ja esimestest aastatest räägib "Pallase" esimees Enn Lillemets (fotol). Juttu on ka nn Gripenbergi skandaalist, mille tulemusena enamus ühingu naisliikmetest protestiks ühingust lahkus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 14. aprilil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

1. detsembril 1919. aastal alustas tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Missuguses seisus rahvusülikool sünnihetkel oli? Mis oli juhtunud ülikoolis ja ülikooliga 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja kuidas ülikooli Venemaale viidi, räägib Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Fotol oletatavalt ülikooli evakueerimine I maailmasõja ajal. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. aprilil kell 13.05.

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.