Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Akadeemik Valter Lang: " Lennart Meri kirjutas 5000 aasta taguse tulemise suureks ja sellel teoorial oli suur tähtsus, sest iga rahvas vajab narratiivi oma juurte kohta ja selle kohta, kust me oleme tulnud."

"Rahvuslik põhiheli oli Tõnissoni jaoks kaks asja: Esiteks keel ja teiseks oma esivanemate vaimse ja ainelise päranduse tunnistamine ja tunnustamine. Rahvuslik põhiheli hakkab helisema pärast seda, kui sa ise oled teinud sammu." (Krista Aru) Fotol on Jaan Tõnisson õunapuu juures. (1920/30. ERA).

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

Jaan Tõnissoni rollist eesti rahva kujunemisel rääkides tuleb kindlasti rääkida ühistegevusest: põllumajandusseltsidest, hoiu-ja laenuühistutest, karskusliikumisest.

Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kus sündis riigimehe isa? Kuidas kohtusid Jaani isa Jaan ja ema Mari? Kuidas käis Jaani abikaasa Hilda, õdede Hilja ja Lagle ja vendade Helduri, Ilmari ja Lembit-Reinu käsi (EFA foto) ? Mis on saanud Jaan Tõnissoni järeltulijatest?

Jaan Tõnisson vahistati poole aasta möödudes pärast 1940. aasta juunipööret. Metsakalmistul riigivanemate kenotaafil on Jaan Tõnissoni surmapäevaks märgitud 3. 07. 1941 ja ka kommunismiohvrite memoriaalil on tema surma aastaks märgitud 1941.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur (fotol) räägib Tõnissoni 4. valitsuse rahareformist, nelja riigivanema märgukirjast 1936. aastal, Jaan Tõnissoni vaadetest Nõukogude Liidu ja Saksa suhetele, Jaan Tõnissoni viimasest poliitilisest võitlusest Riigivolikogu valimistel 1940. aastal.

Ago Pajur: "Vähemalt veebruarirevolutsiooni järgselt oli Jaan Tõnisson kõige aktiivsem Eesti poliitiline tegelane üleüldse." Jaan Tõnissoni pojapoeg Tõnis Tõnisson: "Vanaisalt sain oma esimese ksenofoobia vastase õppetunni." (foto Tartu Postimees)

Ago Pajur: "Jaan Tõnisson (fotol 1903. a) tõi eesti rahva välja raskest venestusaegsest kriisiolukorrast, käivitas Tartu renesssansi ja rahvusliku liikumise teise laine, ilma selleta ei oleks jõutud niipeagi välja ei iseseisvuse mõtteni ega ka omariikluse loomiseni".

Jaan Tõnissoni värvikas isik ja laiahaardeline tegevus riigimehena ja poliitikuna andis tema eluajal ainet lugematu hulga karikatuuride jaoks.

Eesti patrioot, maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel läks Vabadussõtta vabatahtlikult, teda autasustati Vabadusristiga. Kuidas toimus Vene tsaari auihuarsti juhtimisel maailma esimene avatud südame operatsioon, miks hakkas ta kasutama steriliseeritud kummikindaid ja missugune haigussündroom kannab tema nime, räägib saates TÜ meditsiinikollektsioonide projektijuht Maie Toomsalu.

Oma sajandat sünnipäeva on tähistanud Eestiga koos ka meie naabrid Läti ja Soome. Selles saates on juttu Soome jäägritest, kes õppisid Saksamaal Venemaa vastu sõdima.

"Kui admiral Pitkat peeti soomusrongide isaks, siis kapten Irv oli soomusrongide hing." (kaasvõitleja kpt Paul Laamann). Ajaloolase Jaak Pihlaku sõnul oli Anton Irv üks neist tõelistest sõjameestest, kes koondasid enda selja taha esialgu arglikud eesti võitlejad.

Kolonel Manivald Kasepõld (fotol): "Ühel pool olid Harju maleva mehed, teisel pool olid Nõukogude lennuväe ohvitserid Haapsalust, mõlemal poolel olid tulirelvad." Kuidas olukord Ellamaal 1992. a lahenes, räägib saates kolonel Kasepõld, kes 1991. aasta augustis korraldas Kaitseliidu ülemana ka raadiomaja ja Toompea kaitset.

Tartu Ülikooli dotsendi Ago Pajuri sõnul oli Karlis Ulmanise võim diktaatorlikum, kui seda oli Pätsi oma. Ago Pajur: "Ulmanise puhul tähtsustavad lätlased tema rollli riigi sünni juures."

Kolonel Riho Ühtegi (fotol): "Esimene õppus "Piir 90" oli märgilise tähtsusega." Kolonel Ühtegi räägib Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud saates Kaitseliidu taasasutamisest 1990. aastal.

Kuidas läti küttidest enamlased said? Tartu Ülikooli dotsendi Ago Pajuri hinnangul oli selleks 3 põhjust: sõjatüdimus ja sõjavastasus, tugevad sotsiaaldemokraatlikud positsioonid Lätis ja pärast nn jõululahinguid levinud müüt, et Vene valitsus tahtis lätlastest lahti saada. Saates räägib Ago Pajur (alumisel fotol) sellest, kuidas läti rahvusväeosad moodustati, missuguseid lahinguid ja kelle eest neil pidada tuli ja missugune oli nende käekäik pärast Läti iseseisvumist.

"Kui vaadata baltluse, eestluse ja lätluse vahekorda, siis Lätis oli sakslasi kogu aeg protsentuaalselt 2- 3 korda rohkem, kui neid oli Eesti aladel ja nii kuni ümberasumiseni välja," ütleb Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg (fotol). Kuidas see mõjutas baltisakslaste ja lätlaste suhteid 20. sajandi sündmustes? Saates on juttu baltiakslaste suhetest eestlaste ja lätlastega 19. ja 20. sajandil.

Läti rahvusliku liikumise suurkuju Krišjanis Valdemars (fotol) kirjutas tudengipõlves Tartus oma korteriuksele sildi: "Krišjānis Valdemārs – lätlane". Kes ta oli, kas lätlaste Jakobson (fotol) või lätlaste Hurt? Läti rahvuslikust ärkamise ajast ja muuhulgas ka kahe rahva ärkamisaja juhtkujude omavahelistest suhetest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Kuramaa hertsogriik oli praeguse Läti aladel sündinud ja jõukaks kasvanud ja ajalukku hääbunud baltisakslaste valitsetud riik. Mida baltisakslased toona arvasid lätlastest ja ka eestlastest, sellest räägib Tartu Ülikooli professor Mati Laur (alumisesl pildil). Jõuame jutuga ka eestlaste ja lätlaste omavaheliste suheteni ja vastastikuste naljadeni.