Kajalood | Vikerraadio | Err

"Kakskümmend kaks aastat, mil oleme kohvikuäri ajanud, on Eestis olnud stabiilne maksukeskkond. See on olnud võtmesõna, nüüd on seda päris palju kõigutama hakatud," hindavad olukorda Reval Cafe asutajad ja omanikud, vennad Anri ja Rene Treifeldt.

"Meil on nõukogude ajast kolm jäänukit: mälestusmärgid, tänavanimed ja paralleelne koolisüsteem. Selle viimase likvideerimine on kõige karmim," ütleb laupäeval Narva linnapea kohalt tagandamisega arvestav Katri Raik.

16-aastaselt nii Eesti Televisiooni saate "Klassikatähed" kui ka Eesti pianistide konkursi võitnud pianist Tähe-Lee Liiv salvestas tänavu suvel, veel enne kahekümnendat sünnipäeva, oma esimese sooloplaadi materjali, kõik Arvo Pärdi klaveripalad.

Lavastajal, õppejõul, näitlejal ja Theatrumi juhil Lembit Petersonil palus saatejuht Kaja Kärner alustuseks rääkida meis kõigis elavast igatsusest olla tähele pandud ja mõistetud ning seda praegu, kui tähelepanu saamiseks tuleb üha valjemini karjuda. "Teater on koht, kus mõistlik dialoog on võimalik," ütleb ta.

"Me ei pruugi lõpuni mõista, miks üks inimene mõtleb ja tunneb teistmoodi kui teine. Ta ei pruugi sellepärast veel rumal või halb inimene olla, kui ta teistmoodi mõtleb," ütleb õiguskantsler Ülle Madise ja lisab: "See, et inimesed on ebatäiuslikud, on pigem voorus kui puudus."

"Ma pean ennast veel nooreks dirigendiks ja selles ametis aitab mind kõige enam see, et muusikuna olen ma tulnud orkestrist," ütleb viiuli- ja vioolamängija, dirigent ja Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise muusika loovjuht Andres Kaljuste.

Pea kolmkümmend aastat laulupidudel dirigeerinud Lydia Rahula teeb seda ka nüüd, "Püha on maa" kontserdil ühendkooride ees.

Jaanipäeval on "Kajaloodis" mees, kes esimesed kümme aastat oma teadlaseteest uuris, kuidas ajus tekib teadvus.

"Kajalood" võõrustab perearstide seltsi poolt aasta tegijaks 2022 valitud Külli Friedemanni, kes on tervisevaldkonnas mitu uut projekti käima tõmmanud ja kes aastavahetusel vahetas töökohta ja läks taas üht uut kooslust käivitama. "See elumuutus vajas julgust," tunnistab ta.

"Ei pea kogu aeg poliitilist teatrit tegema. Ka sellistest väärtustest nagu haridus, armastus, ohverdus, julgus peab teater publikuga rääkima," ütleb Velvo Väli, Rakvere teatri juht ja näitleja.

Miks meie väheseid putukafotograafe, äsja Erik Kumari looduskaitsepreemia pälvinud bioloog, professor Urmas Tartes pole kunagi nõelastatud putukakogu teinud, vaid on neid oma isa eeskujul lapsest peale üksnes pildistanud? Sest see on üks tema põhimõtteid.

Viimased kolmkümmend aastat on Tartu Ülikoolis igal aastal üks tuntud loomeinimene pidanud kahe semestri vältel loenguid vabalt valitud teemal.

Ameerikast Eestisse lennanud ja siin koos Vanemuise orkestriga kolmel kontserdil esinenud fagotivirtuoos Martin Kuuskmann tunnistab, et "ei" on kõigest "ei", ja et seinad on selleks, et neist läbi minna. Kuuleme, kuidas tema on seda teinud.

"Ma näen pargis Euroopa igivana kultuuri," ütleb kunstiajaloolane Juhan Maiste. "Park on inimeseks olemise, kristlaseks olemise võrdpilt. Ma tunnen end selles keskkonnas eurooplasena," lisab ta.

"Ma läksin ülikooli teadmisega, et ma pean õppima eesti keelt, sest juba lapsena teadsin, et ma ei taha elus midagi muud teha kui tõlkida."

"Ma tahaksin kellegagi rääkida," pihib teismeline psühhoterapeudi vastuvõtul, "aga ma ei tea, kellega, ja ma ei tea, millest".Nii kirjeldab Ly Seppel-Ehin, praegu nõustaja-psühhoterapeut, tüüpilisi kohtumisi laste ja noortega. Neist vestlustest kirjutas ta raamatu "Ma kuulan sind".

"Meie publik on suhteliselt leplik, jalgadega väga palju ei "aplodeerita"," ütleb ligi neljakümne aastase näitleja- ja lavastajakogemusega Peeter Tammearu.

Eelmise aasta jaanuarist alates Orchestre de Paris' koori kontsertmeistrina tegutsev Ingrid Roose viis ellu oma eesmärgi, juhatada Pariisis Veljo Tormise tsüklit "Unustatud rahvad".

"See on minu südame kutse," põhjendab loodusfotograaf Remo Savisaar, miks ta sageli juba poolest ööst metsa või mereranda sõidab ja seal mõnikord kaksteist tundi vaikselt varjes passib, et mõnd haruldast lindu või looma pildile saada.

"Mulle on alati meeldinud rasked ajad," ütleb eelmisel sügisel A le Coq'i kontserni juhtimisest taandunud Tarmo Noop.