Kajalood | Vikerraadio | Err

Praktiseeriva kardioloogina konsulteerib dr. Margus Viigimaa regionaalhaigla südamekeskuses mõnel päeval kuni kahtkümmet patsienti, aga teeb selle kõrval tehnikaülikoolis teadusuuringuid.

3. aprillil 1963 alustas Eesti Raadios oma tööelu hilisemalt väga oodatud ja armastatud raadiohääleks kujunenud Marika Villa.

Kui loetleda oskusi, mida lõpetaja võiks aineõpetuse kõrval koolist kaasa saada, siis reastab Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak aegadeüleseid nagu tervikutaju, inimlikkus ja inimeseks olemine, eetiliselt kaalutletud valikud, kultuurisõbralikkus – kõik, mida koolijuht ise hindab, selle lütseum oma õpilastele kaasa annab.

Barokiajastu vastandlikud põhimõtted carpe diem ja memento mori – mõtle surmast, aga võta tänasest päevast viimast – on eriti aktuaalsed praegu, kui inimesed kiirustavad, et haarata kõike, mida maailm pakub, sest homne päev võib jääda viimaseks. Sellise paralleeli tõmbab Kadrioru kunstimuuseumi direktriss Aleksandra Murre.

"Eesti keel on eestlase identiteedi üks tugisambaid," ütleb keeleprofessor Birute Klaas-Lang. Teaduste Akadeemias uurija-professoriks valituna uurib ta vene kodukeelega laste ja nende vanemate eestikeelse õppega kohanemise suutlikkust.

"Mõnikord mõtlen, et olen oma arstitöös igasuguseid haigeid ja kõiki võimalikke haiguspilte näinud, aga elu ikka üllatab," ütleb rohkem kui 25-aastase staažiga onko-günekoloog dr. Reeli Saaron, kes presidendilt äsja teenetemärgi vastu võttis.

"Parimad pildid sünnivad läbi juhuse, aga juhuseks peab valmis olema," ütleb elu jooksul nii pressi-, spordi- kui ka rindefotograafi ametit pidanud Raigo Pajula, Eesti kolme viimatise riigipea tööd jäädvustanud fotograaf.

"Inimene peabki suurelt mõtlema, kui tahab takistusi ületada. Kui kohe alla annad, siis ei teegi midagi ära. Aga ei tohi jäärapäine olla, tuleb teisi kuulata ja kuulda võtta." See on Eesti Vabariigi presidendi abikaasa pr. Sirje Karise üks elutarkustest.

"Tähtis on jaksata loota, et elu meid ükskord sülle võtab," ütleb vabakutseline näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe ja lisab: "selle saavutamiseks tuleb ise vaeva näha."

"Kõige suurem vedamine elus on hea õpetaja, mina jäin Andrus Kasemaa õpilaseks ligi neljakümneks aastaks," ütleb maalikunstnik Ilmar Kruusamäe, kes juhendab juba aastaid huvilisi TÜ kunstikabinetis.

"Kes me praegu üldse oleksime, kui meil ei oleks olnud muistset regivärssi ja rahvaluulet? Me oleks mitte keegi!" ütleb TÜ eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor Arne Merilai.

"Konjunktuuri-uuringud näitavad, et Eesti konkurentsivõime on langenud kahe aastaga üksteist kohta; et tarbija kindlustunde indeks on kukkunud viis aastat järjest, jaekaubanduse mahud kolm aastat järjest. Eeldusi languse peatumiseks ei ole," ütleb Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp.

Lapsena raamatute keskel üles kasvanud ja juba ülikoolis juuraõpingute ajal oma esimesi luuletõlkeid lihvinud Heili Sepast on riigikohtuniku ametitöö kõrval kujunenud arvestatav ilukirjanduse tõlkija ja esseist.

Aasta viimane "Kajalood" palus külla äsja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valikud Mart Saarma.

"Neli põlvkonda käib Propelleri kontserdil, kõik teavad sõnu peast ja laulavad kaasa," rõõmustab sel sügisel 70. sünnipäeva selja taha jätnud Peeter Volkonski. Äsja laulis rahvusmeeskoor tema lastelavastuse laule.

"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda. Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.

"Elus on kõik valikute küsimus," ütleb lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper ja jätkab: "kunst ei ütle, mis on hea, mis halb. Kunst esitab küsimuse: mida ühiskond ja inimestevahelised kokkulepped endast õieti kujutavad?

Üleminekueas naise tervist käsitleva raamatu üks autoreid, hinnatud ja suure töökogemusega naistearst dr. Kai Haldre ütleb, et naiste terviseteemad kipuvad olema politiseeritud ja tasub tähele panna, kuidas seksuaalideoloogiad on ajas muutuvad ning inimeste seksuaaltervist puudutavad otsused peaksid põhinema vastavatel teadusuuringutel.

"Muusikakollektiivi kõla, kuvand ja sõnum sõltub dirigendi oskusest lugu jutustada, muusikat sügavamalt interpreteerida, kui lihtsalt üks lugu ära juhatada," ütleb Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja, ja lisab: "dirigent peab suutma tekitada plahvatuse ja suunama sellest tekkinud lööklaine."

"Lugemine aitab inimesel iseloomu kujundada, seega lugemine loob inimese," sõnastab kirjanduse olemuse ja mõju ajakirjanik ja humorist Mart Juur, kellele kirjandusministri tiitel ei näi üldse meeldivat.