Loodusajakiri

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbrist saab lugeda, kuidas suitsuses rehielamus elamine mõjutas eestlaste silmade tervist ning miks taimedel on kasulik olla isekas. Samuti saab teada, mis asjad on vesiikulid ning kuidas nende abil loodetakse parandada kunstliku viljastamise edukust. Veel saab lugeda Sassaniidide riigi õitsengust ja hävingust. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mis on geneetiline seire ja mis on selle eelised seni kasutusel olevate seiremeetodite ees? Kas geneetilisel seirel on puudusi? Geneetilisest seirest räägime TÜ teadurite-terioloogide Maris Hindriksoni ja Egle Tammelehega. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on külas arheoloog Ülle Aguraiuja-Lätti Tallinna ülikoolist ning osteoarheoloog Martin Malve Tartu ülikoolist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Räägime hundist ja hundihirmust. Miks hunti peljatakse ja vaenatakse? Kus Euroopas läheb huntidel järjest paremini ning nende arvukus tõuseb jõudsalt? Kuidas see võib mõjutada hundi kaitsestaatust? Kuidas suhtuvad soomlased hunti? Kuidas läheb hundil Lätis? Hundijuttu ajame keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Peep Männiliga. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi Eesti kiirgusseire hõlmab. Tähelepanu saavad nii rahvusloom hunt kui aasta puu harilik mänd. Lisaks kirjutatakse kirikuta kihelkonnast Ansekülast ja asjatundlikust seenesöömisest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Hamburgis asuv Deutsches Elektronen-Synchrotron ehk DESY on üks juhtivaid kiirendilaboreid maailmas. Saates on külas füüsik Kristjan Põder, kes juhib DESY plasmakiirendeid uurivat töörühma. Räägime sellest, millega tema töörühm tegeleb ja mis on plasmakiirendite eelised raadiosageduskiirendite ees. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti mükoloogiaühing on aasta seent valinud alates 2017. aastast. Käesoleva aasta seeneks on harilik kivipuravik. Saates räägime nii harilikust kivipuravikust kui tema sugulastest ja kindlasti pärime saatekülaliselt mükoloog Irja Saarelt, millistest põnevatest seeneleidudest on sel suvel teada antud. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ebapärlikarp on liik, kes on elanud maakeral juba 100 miljonit aastat. Mis on muutunud keskkonnas viimasel sajandil, et nii pikka aega Maal elanud loomast on saanud üks ohustatumaid mageveeliike? Saates on külas RMK Põlula kalakasvanduse ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Kust saavad alguse Eesti jõed? Sellele pealtnäha lihtsale küsimusele ei ole alati ühest vastust. Saates on külas maa- ja veeteadlane Arvo Järvet. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont augusti-septembri number tutvustab plasmakiirendeid ning selgitab, miks Tallinna ja Tartu aadressisüsteemid on erinevad. Lugeda saab ülevaadet Nikolai Karotamme ja Jossif Stalini telefonivestlustest ning Estonia asundusest Abhaasias, samuti pikka usutlust arheloog Tõnno Jonuksiga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Veemajanduskavad on dokumendid, mis koondavad enam kui 1500 leheküljele selgitavat teksti, tabeleid, kaatre ja skeeme selle kohta, kuidas hoolivalt ümber käia elutähtsa loodusvara – veega. Saates on külas üks veemajanduskavade autoreid, keskkonnaspetsialist Karl Kupits. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mis on meditsiinigeoloogia? Mis võiksid olla olulised teemad Eestis, millele meditsiinigeoloogia võiks keskenduda? Kas meie põhjavee radioaktiivsus on ohtlik? Kas uue kaevu rajamisel tuleks alati kontrollida selle vee omadusi? Neile ja ehk teistelegi küsimustele vastab geoloog ja keskkonnateadlane, Tallinna tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura.

Ajakirja Eesti Loodus juuli-augusti numbri keskseks teemaks on vooluveekogud. Vaatluse all on nii veemajanduskavad kui meie jõgede lämmastiku ja fosfori sisaldus, vooluvett vajav ebapärlikarp ning mullune ränk põud Euroopas. Lisaks saab teada, kust algavad Eesti jõed ja kuidas kodumajapidamised reovett mõjutavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Põhja-Ameerika põlisrahvaste elust räägib Andrus Mölder. Uurime, mis riik on inuite kõige julmemalt vaenanud? Kuidas tulevad inuitid toime täna? Kui edukalt on alal hoitud esivanemate keelt ning karmides oludes elamise oskusi? Saadet juhib Tiiu Rööp.

2023. aasta on puisniiduaasta. Millega tuleks arvestada, kui on soov taastada puisniit? Eesti liigirikkaim ja kuulsaim puisniit on Laelatu puisniit, kuid meil on veel mitmeid vaatamist-imetlemist väärt puisniite. Milliseid neist soovitab saatekülaline, ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Viis aastat tagasi sai hundist Eesti rahvusloom. Seda suuresti tänu lamba- ja kitsekasvatajate mõistvale ja toetavale suhtumisele. Saates on külas Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse liige Ell Sellis, kellega räägime rahvuslooma ümarlauast ning looduskaitseseadusest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda inimese mürajäljest meredes ning põhjavee koostise mõjust tervisele. Stalinismiaegsest üliõpilaselust Tartus, Põhja-Ameerika põhjarahvaste elujärjest ja Ukraina sõjast kui tehisintellektisõdade katselavast. Pikas intervjuus otsitakse vastust küsimusele: kuidas toita väikese keskkonnamõjuga üheksa miljardit suud? Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti orhideekaitse klubi on aasta orhideed valinud alates 2010. aastast. Tänavune aasta orhidee on valge tolmpea. Millal on kõige õigem aeg valget tolmpead looduses otsida? Kuidas valgel tolmpeal läheb? Kes meie 39 orhidee liigist on enim ohustatud? Saates on külas orhideeuurija, EMÜ emeriitprofessor Tiiu Kull. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mai-juuni numbrist saab lugeda, miks soode taastamine on praeguse sajandi maaparandus. Kutsusime artikli ühe autori, TÜ teaduri Marko Kohvi saatesse jääksoodest rääkima. Küsime, miks jääksood taastuvad halvasti ning mida saaks nende alade taastumiseks ette võtta. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbris kirjutab TÜ professor Eero Medijainen Anschluss’ist Austrias 1938. aastal, tuues võrdlusi Eesti okupeerimisega 1940. aastal. Palusime Eero Medijaineni saatesse külla, et saada selgust mõistetes annekteerima ja okupeerima. Saadet juhib Tiiu Rööp.