Reporteritund | Vikerraadio | Err

Brüsselis, Euroopa Parlamendi raadiostuudios on mikrofoni ees Marina Kaljurand Sotsialistide ja Demokraatide ridadest, Riho Terras Euroopa Rahvaparteist ning Yana Toom ja Andrus Ansip Uueneva Euroopa parlamendirühmast.

Eelmisel nädalal avalikkuses laiemalt jutuks olnud töötushüvitiste süsteemi muutmisplaan on kohanud nii poolt- kui vastuargumente.

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp peavad plaani rajada Ida-Viurmaale sadu miljoneid eurosid maksva põlevkivi eelrafineerimistehase. Samas on Eesti riik liikumas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas.

Kuigi valitsus on lubanud Euroopa Liidu uut eelarvet kokku leppides Eesti põllumeeste eest seista, on nüüdseks selge, et kogu põllumajanduspoliitika saab senisega võrreldes edaspidi vähem raha.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad lõppeval kuul on seotud apteekide ja kogumispensionisüsteemi muutmisega.

Kas mäletate, kuidas Joosep Toots Paunvere külakoolis nurus õpetaja Lauri käest, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis ta teeb pool?

Stuudios vastab küsimustele rahandusminister Martin Helme.

Kas läbimõeldum metsamajandamine saab kiirendada kliimaeesmärkide saavutamist? Kas selleks tuleb raiuda või loobuda metsauuendusest? Kui noored metsad seovad kiiremini ja rohkem süsinikku, siis kas rajama peaks hakkama monokultuurseid puupõlde?

Talv on aeg põllumajandusmasinate remontimiseks. Arp Müller käis Lääne-Harju vallas Vintse külas, kus peremees Lauri Sepp tutvustas Erma talu masinaparki, kuhu kuuluvad nii nõukogude ajast pärinevad traktorid T150 kui ka tänapäevased John Deere'i ja New Holland'i masinad.

Töökäte puudus on Eesti pannud sõltuma võõrtööjõust. Tekkinud on ebaaus konkurents, sest erinevate skeemidega Eestisse saabunud Valgevene või Ukraina töötajad saavad Eesti inimestest tunduvalt vähem palka ning nende pealt ei tasuta ka Eesti riigile makse.

Eesti kirjandusklassikat loevad vanemad inimesed ja koolilapsed. Esimesed vabatahtlikult, teised kohustuslikus korras.

Kas oleme valmis selleks, et kümne aasta pärast vuraks meie teedel tänase pooleteise tuhande asemel näiteks 50 000 elektriautot?

Euroopa Liit on ühe liikmesriigi võrra vaesem. Samas on ukse taga liitumiskutset ja läbirääkimiste alustamist ootamas mitmed riigid.

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus on paari päevaga kogunud kaugelt rohkem toetusallkirju kui parlamenti saatmiseks vaja.

Kuigi nädalad mööduvad, on Eesti poliitikaelu kesksed teemad endised – kas apteekidest saab ravimeid ka 1. aprilli saabudest, mis saab II samba pensionireformist.

See, et uurimustöö humanitaarias on reaalteadustega võrreldes alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.

Euroopa Liidu riigid leppisid aastal 2009 kokku, et aastaks 2020 peab saavutama 10% biokütuste osakaalu transpordisektoris kasutatavatest kütustest.

Euroopa Liit soovib muutuda kliimaneutraalseks liiduks ja on valmis esimese hooga investeerima triljon eurot kümne aasta jooksul.

Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.

Jaanuarikuus, kui suvitajaid saarel pole, elab Vormsil rohkem veiseid kui inimesi. Vormsi elust, inimestest ja loomadest räägivad veisekasvatuse ning rannaniitude hooldamisega tegelevad talunikud Ege ja Gert Kanarbik Kersleti külast.