Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu Stockholmi lõunaosas. See kalmistu on tähtis ka eestlaste kultuuriloos, sest seal puhkab ligi 2000 eestlast, teiste seas tuntud kultuuri- ja ühiskonnaelutegelased. REL arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim juhib seltskonna eestlasi Tallinnast ja Stockholmist läbi Eesti kultuuriloo. (avapildiks 9889).

Folklorist Mare Kõiva: "Mingil hetkel inimene otsustab, et mu lapsed ei jõua mind kuulata, seepärast ma kirjutan kõik üles. Väga armsad on need lastele kirjutatud elulood, mille juurde on kleebitud asjakesi, esimesi pileteid või tšekke, mida osteti. Väga armas on see, et nii palju lapsi kui sul on, igaühe jaoks on oma koopia paljundatud!"

Eesti küla Thirlmere (100 kilometrit Sydneyst) oma majakeste, hosteli, kohviku, kultuurimaja, kiriku ja surnuaiaga on ainuke tervenisti eesti küla Austraalias. Thirlmeres külas käinud Kirjandusmusueumi folklorist Mare Kõiva räägib, kuidas küla asutati ja miks just see koht valiti Austraalias elamiseks.

Kes on ilusad baltlased? Sellele küsimusel vastab Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva. Esimeses saates Austraalia eestlastest on juttu Austraalia immigratsioonipoliitikast, esimestest eestlastest sealmaal 19. sajandil ja varemgi, aga ka viimastest Austraaliasse jõudmise lainetest.Foto: Melbourne’i Eesti Maja sisevaade (Andres Kuperjanov).

Aho Rebas: "Kui oleks üks globaalne eestluse võrk, mis töötaks hästi, see oleks Eestile palju kasuks. Eesti peaks rohkem kontakte pidama kõikidega, kes on välja läinud ja neile pakkuma võimalusi osa saada keeleõppest, kultuurist ja kõigest muust, nii et nad tunneksid ühistunnet Eestiga. See nõuab aga ka seda, et väljaspool elavad eestlased näitavad ise ka huvi - see peab olema kahepoolne!"

Mihkel Maran on juba 40 aastat õpetanud infotehnoloogiat Moskva ühes juhtivas kõrgkoolis, Moskva Energeetikainstituudis. Maran sattus Moskvasse pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1971. aastal, kui läks sealsesse energeetikainstituudi aspirantuuri. Mihkel Maranit küsitleb Anton Aleksejev.

Eestlaste kooskäimised kodumaalt kaugemal läinud sajandi teisest poolest tänaseni, olgu siis Metsaülikool, ESTO, suvised skaudilaagrid või ka Estival, millega Rootsi eestlased tähistavad Eesti sajandat sünnipäeval. Ülemaailmse Eesti kesknõukogu esindaja Eestis Aho Rebas räägib ka sellest sinimustvalgest hobusest, mis fotol näha on!

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol.Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maailm Nõukogude riigi piiri taga. Saade on valge laeva kujundi sünniloost ja kajastusest kirjanduses ja filmikunstis.

Sundmigratsioon itta

Sundmigratsioon itta

Eesti sõjamehed Venemaal 1941-1944 - mobiliseeritud, tööpataljonlased, laskurkorpuslased, territoriaalkorpuslased. Kui palju jäi teise maailmasõja tulemusena eesti sõdureid Venemaa mulda ja kui paljud neist on nimeliselt teada, kui paljude viimne puhkepaik teadmata, sellest räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsil liige, ajalookirjanik Hanno Ojalo.Foto: Suurtükipolgu sõjamehed 1941. aasta suvel (Hanno Ojalo ja Toe Nõmme raamatust "Eesti sõduri murepäevad").

Eesti Kirjanike Kooperatiiv oli suurim eesti pagulaskirjastus, see tegutses Rootsi põgenenud eesti kirjanike ühisettevõttena. Kirjastuse asutamise juures olid kõige aktiivsemad kirjanikud August Gailit, Bernard Kangro,Valev Uibopuu ja rahastaja Enn Vallak. Eesti Kirjanike Kooperatiivist räägib 497. saates kirjandusteadlane Janika Kronberg.

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Kui esimeses saates tutvustas genealoog Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta, siis teises saates jutustab ta lugusid ja annab näpunäiteid eestlaste leidmiseks teiselt poolt maakera. Fred Puss: " Oma esivanemate vastu huvi tundmine on selline hobi, mis annab aimu sellest, kui hästi me praegu elame!"

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Genealoog Fred Puss kinnitab, et just praegu on suuremad ja paremad võimalused uurimistöö tegemiseks, kui kunagi varem. Esimeses saatest tutvustab Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 25. veebruaril kell 13.05.

Sarja nimisaates võrdlevad diasporaa-uurijad Keiu Telve Tartust ja Kaja Kumer-Haukanõmm Bernist (fotol) kolme eestlaste suuremat väljarände lainet: kuidas on kogukonnad moodustunud, kuidas ennast koos hoidnud, missugune on olnud side Eestiga?Keiu Telve: "Me ei peaks tegema vahet, et on Eesti siin ja on Eesti seal, väliskogukonnad on lihtsalt Eesti laiendus avatud maailma."

Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates 1919. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas õpilasena. 1927 ja 1928 teenis ta aega Eesti sõjaväes. 1929. aastal saadeti ta tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles 1992. aastal. Eesti õigusliku järjepidevuse sümbolist Ernst Jaaksonist diplomaadi ja inimesena räägib tema järeltulija ÜRO-s Trivimi Velliste.Fotol: Suursaadikud Trivimi Velliste ja Ernst Jaakson ÜRO Peaassambleel 29.09.1994 (foto Anne Velliste raamatust "Ernst Jaaksonile")

Väliseestlastel oli suur osa Eesti iseseisvuse taastamisel. Hoiti eesti keelt ja kultuuri, aga tehti ka poliitilist tööd. Mis tegi eestlaste poliitlise võitluse paguluses võimalikuks ja mis seda innustas? Räägib mitmes eestlaste organisatsioonis ja mitmes eestlaste ülemaailmses ürituses ja eestlaste välisvõitluses kaasa löönud Aho Rebas.Foto: Aho Rebas REL Esinduskogul aprillis 2016 Stockholmi Eesti Majas (Aili Suiste Rundin).

Balti Ülikool tegutses Saksamaal aastatel 1946-1949. Professor Jüri Kivimäe hinnangul oli see "sõjajärgsetes oludes võrratu algatus ja saavutus." Enne ülikooli sulgemist 1949. aastal õppis Balti ülikoolis ligi tuhat sõjapõgenikku. Teises saates on juttu ülikooli ees seisnud raskustest ja saavutustest.

Professor Kivimäe: "Hädaaegadel on Balti riigid ühinenud ja kooskõlastanud oma poliitikat ja taotlusi, kui elu läheb normaalseks, siis astub igaüks oma rada." Keerulistel sõjajärgsetel aegadel Saksamaal suutsid Balti teadlased ühise jõuga ülikooli valmis teha. Balti Ülikool tegutses Saksamaal aastatel 1946- 1949.

Eestlasi jagub Rootsi pea igale elualale: kirjanikeks, muusikuteks, paadiehitatajeks, ajakirjanikeks, linnapeadeks, poliitikuteks, arstideks, kirikuõpetajateks, keele- ja kunstiteadlasteks, viinamuuseumi omanikeks, mäeinsenerideks... Neist ja eesti kirjanikest Rootsis, eesti ajakirjandusest ja eesti keelest Rootsis räägib Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag (pildil).